E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Autoriõigus

Rootsi piraadipartei poolt pakutavad lahendused tunduvad huvitavad, kuid tõenäoliselt ei tekita meelelahutusmaailma suurkujudes suurt vaimustust ning ilmselt seetõttu ei ole nende poolt pakutavad variandid ka väga teostatavad.

Esimene punkt moraalsete õiguste mittemuutmisest ei vaja pikemat kommentaari. See on absoluutselt elementaarne, et teose autor ka jääb autoriks, igavesti. Paul McCartney kirjutatud lugu ei saa äkitselt muutuda ABBA poolt looduks ja vastupidi.

Teine punkt ja non-commercial sharing. See on väga mõistlik vaatenurk. Kui keegi on ostnud CD-plaadi ja seda nüüd sõpradele mängib ja jagab, kas see on autoriõiguste rikkumine? Nõustun piraadiparteiga, et isiklikul eesmärgil väikeses mahus jagamine, ei peaks klassifitseeruma rikkumiseks. Siinkohal aga ei nõustu nende vaatenurgaga, et suurem kopeerimine, kui eesmärgiks ei ole kasu saada, peaks eraisiku puhul alati lubatud olema. Üks asi on jagada plaati mõne sõbraga, teine on teha sada koopiat ja need kuskil tasuta laiali jagada, siis selline käitumine on võrreldav äritegevusega, plaadisaanud võivad ise otsustada need edasi müüa, mis ei ole normaalne käitumine ning seda ei peaks soodustama ega lubama.

Kolmandas punktis pakutav lühem eksklusiivsete õiguste omamine, ehk 20 aastat teose avaldamise hetkest, tundub kordades mõistlikum kui see, mis on hetkel. 

Kui teose omanikku ei ole võimalik tuvastada, tundub autoriõiguste taasregistreerimine viie aasta möödudes õige mõte. Võib-olla iga viie aasta tagant nende uuendamine oleks õiguste omajatele liiga tüütu kohustus, seega võiks siin olla veel mingi lisapunkt, mis saab siis, kui on taaskord käes uuendamise aeg. Seega vajaks see mõte veel veidi lihvimist, ent omanikuta teoste puhul seda muret ju ka ei tekiks.

Vaba õigus kasutada juba loodud teoseid oma loomingus tundub esialgu nagu väga loogiline ja hea mõte. Ent samas ei tohiks see olla ka liiga vaba, algne looja võiks saada tasutud kui näiteks tema loodud meloodia osutub popiks ja paljud teised artistid seda tasuta oma loomingusse seoks. Teoorias on mõte hea, kuid päris vaba see ei peaks olema. Mingid piirangud, mis ei pea olema midagi väga ranget, võiksid kehtida algse looja eluaja lõpuni, hiljem võiks tema loomingu kasutamine olla suuremate piiranguteta.

Viimase punktiga taaskord nõustun, riikide valitsuste loodud reeglistikud peaksid olema kõrgemad kui suurte korporatsioonide omad, seda ka intellektuaalse omandi kohapealt.

Seda ma ei usu, et see päriselt elus nii ka rakenduks.