e-ITSPEA

Copyleft V abu litsentse on palju ning kuigi laiemas plaanis üritavad nad kõik hõlbustada samu asju, on neil ka mõningaid erinevusi. Mõned suuremad erinevused saab kategooriatesse kokku grupeerida ja siinkohal üritan neid natuke lahti mõtestada. K õik vabad litsentsid lasevad teistel modifitseerida sinu kirjutatud koodi ning seda omakorda teistega jagada. Litsents, mis sa oma koodile valid, saab seada tingimused, mille alusel jagamine toimub ja milliseid litsentse saab kasutada muudetud versioonides. Need tingimused võivad aidata hoida su koodi vabana, ent võivad tekitada ka hoopis vastupidist efekti ja inimesed koodi taaskasutamisest eemale hirmutada. Selliseid tingimusi kutsutakse copyleft-iks. C opyleft-i litsentsid on jagatud tugevaks ja nõrgaks. T ugevad copylefti tingimused dikteerivad, et kui tükike tarkvara kasutab osa sinu koodi, tuleb tarkvara levitades levitada seda sinu litsentsi all. See tagab, et lähtekood jääb kättesaadavaks ka iga uue koodirea lisandudes. Tugeva copylef

Autoriõigus Rootsi piraadipartei poolt pakutavad lahendused tunduvad huvitavad, kuid tõenäoliselt ei tekita meelelahutusmaailma suurkujudes suurt vaimustust ning ilmselt seetõttu ei ole nende poolt pakutavad variandid ka väga teostatavad. Esimene punkt moraalsete õiguste mittemuutmisest ei vaja pikemat kommentaari. See on absoluutselt elementaarne, et teose autor ka jääb autoriks, igavesti. Paul McCartney kirjutatud lugu ei saa äkitselt muutuda ABBA poolt looduks ja vastupidi. Teine punkt ja non-commercial sharing. See on väga mõistlik vaatenurk. Kui keegi on ostnud CD-plaadi ja seda nüüd sõpradele mängib ja jagab, kas see on autoriõiguste rikkumine? Nõustun piraadiparteiga, et isiklikul eesmärgil väikeses mahus jagamine, ei peaks klassifitseeruma rikkumiseks. Siinkohal aga ei nõustu nende vaatenurgaga, et suurem kopeerimine, kui eesmärgiks ei ole kasu saada, peaks eraisiku puhul alati lubatud olema. Üks asi on jagada plaati mõne sõbraga, teine on teha sada koopiat ja need kuskil tasut

  Näe võrgus hea välja Paljude jaoks on hea koht oma arvamuse avaldadamiseks kommentaariumid. Minu kogemuse koha pealt kohtab netikommentaariumites väga palju inimesi, kes jätavad endast halva ja ebaviisaka, kohati isegi harimatu mulje. Ja peamiselt tuleneb see just kirjutamise stiilist või õigekirja puudulikkusest. Mõistan küll, kui huumorist tingitult on mõne kirjutise stiil selline nagu ta on, kuid alati ei üritata huumorit teha... On väga õige tähelepanek, et iga kord, kui midagi postitada, tuleb kontrollida üle sisu ja õigekiri. Kahjuks peab aga tõdema, et väga tihti ei ole kommentaatorite kirjutatus just kuigi palju sisu. Peamiselt on tegemist kas alusetute süüdistuste või läbimõtlemata ja kontrollimata „faktide“ esitamisega. Samas jääb mulje, nagu igal kommenteerijal oleks õigus – peale jääb ahnem ja vihasem. Nende jaoks on ilmselt rahuldus võita antud sõnasõda, kuid tegelikkuses ei jätnud nad endast just kõige paremat muljet ja ega nad midagi suurt ei saavutanud. On ka isiklik,

  Visioon infoühiskonnast K õige õnnestunumaks tooksin Eesti Infoühiskonna arengukava visiooni peatükist välja esimese punkti. Minu arvates on „Inimeste parem elu“ tõepoolest realiseerunud. Nagu selles on ka välja toodud, siis on Eestis endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Igaühel on õigus avaldada oma arvamust, seejuures on võimalik jääda anonüümseks ning ei pea kartma suuremaid tagajärgi. Olgugi, et hetkel Eestis jagelevad omavahel eri maailmavaadete esindajad, pole veel täielikult kumbagi poolt vaigistatud. Ka Euroopa Liidu ilmselgele üritusele igasugust sõnavabadust meedias tsenseerida suudeti algselt veel ära öelda. Riiklikud e-teenused on meil samuti heal tasemel ning väga hästi kättesaadavad. Eesti paistab maailmas selle poolest eriti silma. Meil võtavad tähtsad asjaajamised tihti aega vähem kui 10 minutit. Paljudes suurriikides ei ole aga endiselt jõutud nende toimivate lahendusteni ja see on meie eelis. Eesti on maailmas aina rohkem kajastust saamas ning arvan, et praegu liig