e-ITSPEA

 Arendus ja äri 2000 -ndate aastate alguses oli Microsoftil palju erinevaid probleeme kasutades Waterfall meetodit oma toodete arendamises. Neil oli vaja liikuda edasi, olla kiirem ja targem, samal ajal siiski klientidele keskendudes, kui nad tahtsid jääda endiselt oluliseks. M itmed Microsofti konkurendid nagu Apple, Google, IBM, juba kasutasid väledat arendusmudelt. Microsofti jaoks oli tegu suure muudatusega, millega ei olnud töötajatel lihtne leppida, tööprotsess jagati sprintideks ning pidi muutuma mõtteviis, see, kuidas sa oled harjunud tööd tegema ning vastu võtma midagi täiesti uut. V älearendus laseb tarkvara arendada lühikestes iteratsioonides, pakkudes samal ajal paindlikkust tegeledes ettearvamatuga ning kohanedes muutuvate nõuetega. See meetod murrab tarkvaraprojektid väikesteks tükkideks, mida esitletakse kahe nädalaste perioodide kaupa, mida kutsutakse sprintideks. Analüüs, disain, programmeerimine ja testimine on pidevad tegevused, mis kestavad läbi terve projekti.

Hacker-HOWTO K uidas saada häkkeriks on ülevaatlik kokkuvõte häkkeri olemusest ning instruktsioon, kuidas ka ise selleks saada võiks. L oos on välja toodud viis omadust, milline häkker olema peaks. Kõige parem, kui juba loomult oled vastu autoritaarsusele, tunned rõõmu, kui pead kõvasti pingutama, et lahendada mingit probleemi, kui oled loomult intelligentne ja pühendunud ning sulle meeldib raske töö. S eda kõike annab arendada, ent siis peab olema ikka väga suur tahtmine häkker olla, sest loomusele vastupidiselt käitumine võib üks hetk osutuda liiga energiakulukaks ja ilma suure eesmärgita, miks sa tahad olla häkker, annad sa lihtsalt alla, sest see pole sulle loomuomane.   V eel olid välja toodud põhioskused, mis häkkerit iseloomustavad. Et olla hea häkker, on põhiline loomulikult programmeerimine ning ei piisa sellest, et sa oskad ühte keelt, selleks, et olla hea, võiks osata lausa vähemalt viit keelt ning olema niivõrd kompetentne, et uute keelte õppimine on sisuliselt päevade küsi

  S arnasused ja erinevused Apple juhtide juhtimisstiilide vahel. K uigi paljud on teda kritiseerinud, et ta ei juhi Apple't nagu seda tegi Steve Jobs, on Steve Jobs väidetavalt oma surivoodil Tim Cookile öelnud, et ära kunagi küsi endalt ’’Mida teeks Steve Jobs?’’ S ee näitab, et Jobs teadis väga hästi, mis tüüpi isiku ta enda järglaseks valis, ja seda põhjusega – Apple on jätkanud oma suurt edu ka pärast Cooki asumist juhitoolile. E simene ja suurim erinevus on Tim Cooki unikaalne ja teistsugune lähenemine juhtimisele. Jobs oli tuntud kui kirglik juht, kes nõudis täiuslikkust nii endalt kui oma töötajatelt. Tema stiil oli autokraatne,   kõik käis läbi tema,   väiksematest suuremate otsusteni. C ook aga, ehkki endiselt silmapaistvat arengut sihtides, teeb seda selgelt erinevalt. Tema jaoks on oluline läbipaistuvs ning meeskonnatöö. Cook on rahuliku loomuga ja demokraatlik. Ta on end ümbritsenud meeskonnaga, keda ta usaldab ning kellel on suurem iseseisvus toodete arendamis

  Itimees T änasel päeval peab IT-spets Eestis, ja mujal maailmas, olema väga mitmekülgne. T a peab olema väga hea meeskonnamängija, et koordineerida ja planeerida tegevusi teiste tiimiliikmete ja tiimijuhiga. Või siis vastupidiselt väga iseseisev ning võimeline kõik ettejuhtuvad probleemid ise lahendama. V äga hea omadus, mida on raske leida, mis profil on, on oskus hinnata kui kaua millegi tegemine aega võtab ning seejures mitte üksnes abstraktselt hinnata, vaid oskus ka päriselt antud ajajoont järgida ning lubatud tähtajaks töö valmis saada. T eadmised disainimustritest. Suur osa programmeerijatest tänasel päeval kas ei tea, mis disainimustrid on, või lihtsalt ei kasuta neid, kuid inimesel, kes mustritega kursis on, on elu lihtsam, sest ta ei pea hakkama ise nullist midagi leiutama, sest tõenäoliselt on keegi sarnase probleemiga juba maadelnud ja kuna mustrid on üldtuntud, on mustreid tundvale inimesele ka lihtsam seletada, kuidas midagi teha, ilma, et peaks liigselt oma lahen