E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Näe võrgus hea välja

Paljude jaoks on hea koht oma arvamuse avaldadamiseks kommentaariumid. Minu kogemuse koha pealt kohtab netikommentaariumites väga palju inimesi, kes jätavad endast halva ja ebaviisaka, kohati isegi harimatu mulje. Ja peamiselt tuleneb see just kirjutamise stiilist või õigekirja puudulikkusest. Mõistan küll, kui huumorist tingitult on mõne kirjutise stiil selline nagu ta on, kuid alati ei üritata huumorit teha... On väga õige tähelepanek, et iga kord, kui midagi postitada, tuleb kontrollida üle sisu ja õigekiri. Kahjuks peab aga tõdema, et väga tihti ei ole kommentaatorite kirjutatus just kuigi palju sisu. Peamiselt on tegemist kas alusetute süüdistuste või läbimõtlemata ja kontrollimata „faktide“ esitamisega. Samas jääb mulje, nagu igal kommenteerijal oleks õigus – peale jääb ahnem ja vihasem. Nende jaoks on ilmselt rahuldus võita antud sõnasõda, kuid tegelikkuses ei jätnud nad endast just kõige paremat muljet ja ega nad midagi suurt ei saavutanud. On ka isiklik, küll virtuaalne, kokkupuude sellistega, kuidas üks mu sõber sattus autoõnnetusse ning seda kajastati ka Delfis. Kommentaarides hakati koheselt levitama valearusaamasid juhtunust. See mõjus aga väga ärritavalt, teades, mis tegelikult juhtus. Inimesed lugesid artiklist välja seda, mida nad tahtsid lugeda ja ruttasid siis kohe oma „õiget arvamust“ levitama. Üldjuhul taolistes kommentaariumites postitamine ülemäära asjalik ei ole, sest ega see ei vii kuskile ning sisukaid vestlusi sellest ei sünni.

Võib ju arvata, et selline mugav kirjutusstiil, kus igasugused õigekirja reeglid unustatakse, ei pea ilmtingimata viitama autori suutmatusele korrektset teksti koostada. Tingitud sellest, et igal pool võrgus ei nõuta rangelt ametlikku suhtlust. Aga kui selle mugavusega liiga kaugele minna, siis see kirjutis suure tõenäosusega ei näe hea välja. Juba pea igas Delfi artiklis leidub kirjavigu, rääkimata kommentaaridest. Vahel imestan ikka, kuidas ajakirjanikud ei kontrolli oma kirjutatut. Ilmselt on nad nii hoos uue artikli avaldamisega, et ei pane tähelegi, kui sisse on tulnud mõni kriitiline viga. Või artikli autor lihtsalt ei teagi, et tegi midagi valesti. Seljuhul võiks siiski olla tagatud keegi, kes on õigekirjaga kursis ja vajalikud parandused artiklile teeb, sest kui juba massimeedia kasutab keelt valesti, siis mida saab loota kõigilt tavakasutajatelt.