E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

 Visioon infoühiskonnast

Kõige õnnestunumaks tooksin Eesti Infoühiskonna arengukava visiooni peatükist välja esimese punkti. Minu arvates on „Inimeste parem elu“ tõepoolest realiseerunud. Nagu selles on ka välja toodud, siis on Eestis endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Igaühel on õigus avaldada oma arvamust, seejuures on võimalik jääda anonüümseks ning ei pea kartma suuremaid tagajärgi. Olgugi, et hetkel Eestis jagelevad omavahel eri maailmavaadete esindajad, pole veel täielikult kumbagi poolt vaigistatud. Ka Euroopa Liidu ilmselgele üritusele igasugust sõnavabadust meedias tsenseerida suudeti algselt veel ära öelda. Riiklikud e-teenused on meil samuti heal tasemel ning väga hästi kättesaadavad. Eesti paistab maailmas selle poolest eriti silma. Meil võtavad tähtsad asjaajamised tihti aega vähem kui 10 minutit. Paljudes suurriikides ei ole aga endiselt jõutud nende toimivate lahendusteni ja see on meie eelis. Eesti on maailmas aina rohkem kajastust saamas ning arvan, et praegu liigume õiges suunas. Ainuke punkt, kus võiks olla rohkem arengut on inimeste aktiivsus ühiskonnaelus aga küll seegi elavneb lähitulevikus.

 

Töökohad on ettevõtetes võrgustunud teoorias, ent praktikas on see reaalsemaks muutunud alles nüüd koroonakriisi ajal, kui oldi põhimõtteliselt sunnitud võimaldama oma töötajatele kodust töötamist. See küll, tõsi, ei ole olnud tingitud ettevõtete vähesest võimekusest lubada inimestel teha kaugtööd, vaid uskumusest, et pideva kontrolli ja silma alt väljas olles ei tee inimesed tööd ja kindlasti sahkerdavad ja üritavad tööandjat petta. Kuigi põhjus, miks see seniajani väga realiseerunud ei olnud, ei ole otseselt IKT valdkonna puudujääk vaid läheb pigem psühholoogia valdkonda, leian siiski, et see sobib ka siia alla, kuna selle laiem realiseerumine on värske ja sunnitud, seda võimalust ei ole tervitatud hea meelega, kuigi võimekust selleks on suures osas firmades ja ametikohtades olnud juba aastaid. Lisaks juba mainitud tööandjate kontrollivajadusele, takistab laiemat kaugtöö tegemise realiseerumist fakt, et kiiret ja stabiilset internetiühendust ei ole endiselt suudetud tagada väga suures osas Eestis ning ka olemasolevad ühendused on kallimad ja kehvemad võrdluses naabeerriikidega.