Raamatuarvustus: Free Culture (Lawrence Lessig)

 Vaba Kultuur

"Vabas kultuuris" argumenteerib Lawrence Lessig, et uus tehnoloogia, eriti interneti tõus ja sellega kaasnevad peer-to-peer failijagamise võimalused, on tekitanud uued tingimused, mida seadustetegijad on adresseerinud ebakorrektselt ja ebapiisavalt. Ta toob välja, et kaasaegne autoriõiguste kaitsmine on muutunud palju kaugele ulatuvamaks kui see on olnud kunagi varem ning tunneb suurt muret, millist loomingut lämmatavat mõju see avaldada võib.

"Vaba kultuur" annab hea ülevaate autoriõiguste muutuvast loomusest ja sellest, kuidas seadusandlus püüab tehnoloogilistele arengutega sammu pidada.

Uued tehnoloogiad on tihti ähvardanud sisuloojaid ja –pakkujaid, ent varasemalt on regulatsioonid üldiselt suutnud autoriõiguste hoidjate ja sisu kättesaadavuse vahel tasakaalu hoida.

Nagu Lessig lugejale meenutab, siis varem nägid Ühendriikide asutajad intellektuaalset omandit teisiti kui muud omandit, tuues juba põhiseaduses eraldi välja, et autoriõigused (nagu patendid) saavad olla kehtivad vaid limiteeritud aja, ent nagu ta ka välja toob, olles ise autoriõigusi käsitleva kaasusega Ülemkohtu ees kaotajaks jäänud, siis tänapäeval tundub olevat Kongressil õigus pikendada autoriõiguste kaitset määramatu ajani.

Varasemalt on oma autoriõiguste üle totaalse kontrolli rakendamine olnud piiratud, ent nagu autor välja toob, annab tänane tehnoloogia võimalused palju täielikumaks kontrolliks ja ka seadused hoiavad aina enam lauskontrolli poole.

Lessig väidab, et küsimus ei ole kaitse täieliku puudumise (ehk igaüks võib internetist võtta mida tahab ning teha sellega mida iganes) või täieliku kaitse (ehk autoriõiguste hoidjal on õigus otsustada kõige üle, kuidas kaitstud materjali kasutatakse) vahel, kuigi tihtipeale erinevaid pooli just niimoodi vastandatakse, vaid küsimus on mõistliku kesktee leidmises.

Üks raamatu olulisemaid külgi on näitlikustamine, mis mõju on autoriõiguste liigsel kaitsmisel ja kuidas uued regulatsioonid toovad endaga tihtipeale absurdseid tagajärgi. Lessig ütleb, et California osariigis poest CD varastamise korral saab maksimumtrahviks olla 1000 dollarit, ent laadides sama plaadi alla internetist, on võimalikuks suurimaks trahviks poolteist miljonit! Suureks probleemiks peab Lessig sedagi, et taolisi suuri trahve ei rakendata vaid selgelt illegaalse kasutamise puhul vaid oht on ka täiesti mõistlikult ja legaalselt tunduva kasutuse puhul, näiteks sõprade vahel plaati jagades vms.

Taolised karmid tagajärjed on ühiskonnale survestavad, sest tänapäeval on autoriõigust tihtipeale väga raske kindlaks teha ning seetõttu on ka palju teoseid lihtsalt nö silmist väljas, prindist väljas ning ei ole mingit ajendit, et muuta nad kättesaadavaks, sest milleks üldse hakata riskima absurdsete trahvinõuetega.

Suured meediakorporatsioonid, kes omavad suurt osa loomingust, on, lisaks eelpool mainitud autoriõiguste karmile hoidmisele, muutnud loomingulisuse piiratumaks kui eales varem, või täpsemalt öeldes - on muutnud aina keerulisemaks kasutada ära üha arenevat tehnoloogiat oma loomingu tegemiseks ja jagamiseks. Tehnoloogiad pakuvad küll erinevaid võimalusi, ent kehtivad regulatsioonid ei lase nende võimalusi kasutada. Lessig argumenteerib hästi, et see on kogu ühiskonnale ääretult kehv areng ning vastuolus ameeriklaste varasema positiivse suhtumisega uue tehnoloogia kasutamisse.

Lessig pakub olukorra parandamiseks välja mõistlikke lahendusi, kuidas mõista, et uued tehnoloogiad toovad endaga pidevaid muutusi ja et homsed probleemid võivad erineda tänastest. Üheks mõistlikuks lahendiks oleks lühem autoriõiguste kestus, registreerimise kohustus ja võimalus õigusi uuendada, sest nagu autor välja toob, siis ajal, mil õigused olid uuendatavad, tegi seda vaid väike osa õiguste omajatest, mis omakorda tähendas, et suur osa kaitstud omandist sai vabalt kasutatavaks.

Jäikade autoriõiguse kaitse seaduste mõju ühiskonnale on tohutu ning autor demonsteerib seda usutavalt. Olemas on alternatiivid, mis ei pea õiguste omajatele ilmtingimata kehvad olema ning on samas ühiskonnale laiemalt kasulikud.

See raamat paneb mõtlema ja autor on kirjutanud väga selgelt ja arusaadavalt, ta on toonud välja väga häid punkte ning ei ole rangelt ühe vaatenurga esindaja vaid näeb probleemi erinevatelt külgedelt. Raamat on väga tänuväärt sissevaade probleemile, mis kindlasti aina süveneb ja millele võib-olla väga palju muidu tähelepanu ei ole osanud pöörata ning kindlasti ärgitab see teemat nüüd veel rohkem süvitsi uurima.