E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

 Lootustandvad ja huvitavad mõtted, millest asja ei saanud

Google Glass 

Või lihtsalt Glass, oli Google'i imeline nutikate prillide mõte. Optiline pea külge monteeritud ekraan, mis on kujundatud paari prillidena. Ekraanil saab navigeerida kasutades oimukohal asuvat puuteplaati. Internetiga saab suhelda häälkäskluste teel. Seade ei võtnud masside seas vedu, kuna üritati müüa prototüüpi valmisprodukti pähe, ja seda 1500$ eest. Lisaks ei meeldinud inimestele mõte olla teisel pool Glass'i või kanda kaamerat näo ees terve päev. Google oli kohati lihtsalt ajast ees.

ISIS (mobiilne rahakott)

Teiseks näiteks tooksin ISIS mobiilse rahakoti. Mõte oli tollal (2010-te alguses) ju uudne ning võiks arvata, et leiab masside seas suurt kasutust. Siiski oli tegemist ajaga, mil samanimeline Lähis-Ida rühmitus oli hoogsalt tegutsemas kogu maailmas ning seetõttu ehmatas säärane nimi paljusid potentsiaalseid kliente. Teine põhjus, miks teenus läbi ei löönud oli selle tööpõhimõte. Et rakendust kasutada, pidi tarbija ostma endale sellega sobituva SIM-kaardi. Nimelt mitte iga SIM-kaart ei töötanud. See põhjustas aga segadust ja muutis teenuse kasutamise ebamugavaks. Lõpuks müüdi oma saladused Google'ile nende Google Wallet'i tarbeks.

Facebook phone

Viimaseks näiteks toon Facebook Phone’i. See oli Facebooki katse tulla telefoniturule. See katse aga ebaõnnestus. Esiteks oli telefonile sisse programmeeritud Facebook Home rakendus, mis põhimõtteliselt juhtis kasutaja kogemust telefonis. See ei meeldinud paljudele ning selle desaktiveerimisel oleks kadunud mõte telefoni üldse osta. Lisaks sellele sai Facebook Home’i tõmmata paljudesse teistesse, parematesse telefonidesse. Veel saab välja tuua fakti, et toode oli liialt kallis. Inimesed ei olnud nõus maksma küllaltki mõttetuna näiva toote eest antud hinda, kuna konkurendid pakkusid sama eest rohkem ja paremat. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Rühmatöö arvustus: Suur Vend ja (pahade) asjade internet

Rühmatöö arvustus L ugesin läbi kursusekaaslaste kirjutatud rühmatööd ja arvustuse kirjutamiseks valisin artikli nimega "Suur Vend ja (pahade) asjade internet", sest see teemapüstitus on mind juba ammu paelunud ja vast seetõttu kõnetas ka enim. A rtikliks valitud teema muutub aina enam ja enam oluliseks ning leiab üha rohkem ka kajastamist, kahjuks küll pigem väikese rahvahulga seas. Nende, kes tunnevad selle laialdase jälgimise üle muret, aga loodetavasti hakkab see huvi ka laiemalt levima, mida rohkem selliseid artikleid kirjutatakse. Seetõttu hindan teemavaliku väga heaks, ka vaatenurk on võrdlemisi objektiivne, on toodud välja jälgimise erinevad küljed, näidatakse nii negatiivset, kuhu me võime välja jõuda, seda Hiina näitel, samas ka positiivset külge, et jälgimise abil on näiteks võimalik tabada kurjategijaid. T eemat on käsitletud võrdlemisi põhjalikult, see on alguseks päris hea lugemine ja kokkuvõte. Väga süvitsi minek ilmselt ei ole ka olnud eesmärgiks ja on teh...
Lisateave

Raamatuarvustus: Free Culture (Lawrence Lessig)

  Vaba Kultuur " Vabas kultuuris" argumenteerib Lawrence Lessig, et uus tehnoloogia, eriti interneti tõus ja sellega kaasnevad peer-to-peer failijagamise võimalused, on tekitanud uued tingimused, mida seadustetegijad on adresseerinud ebakorrektselt ja ebapiisavalt. Ta toob välja, et kaasaegne autoriõiguste kaitsmine on muutunud palju kaugele ulatuvamaks kui see on olnud kunagi varem ning tunneb suurt muret, millist loomingut lämmatavat mõju see avaldada võib. " Vaba kultuur" annab hea ülevaate autoriõiguste muutuvast loomusest ja sellest, kuidas seadusandlus püüab tehnoloogilistele arengutega sammu pidada. U ued tehnoloogiad on tihti ähvardanud sisuloojaid ja –pakkujaid, ent varasemalt on regulatsioonid üldiselt suutnud autoriõiguste hoidjate ja sisu kättesaadavuse vahel tasakaalu hoida. N agu Lessig lugejale meenutab, siis varem nägid Ühendriikide asutajad intellektuaalset omandit teisiti kui muud omandit, tuues juba põhiseaduses eraldi välja, et autoriõiguse...
Lisateave

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

  Visioon infoühiskonnast K õige õnnestunumaks tooksin Eesti Infoühiskonna arengukava visiooni peatükist välja esimese punkti. Minu arvates on „Inimeste parem elu“ tõepoolest realiseerunud. Nagu selles on ka välja toodud, siis on Eestis endiselt vaba ja avatud infoühiskond. Igaühel on õigus avaldada oma arvamust, seejuures on võimalik jääda anonüümseks ning ei pea kartma suuremaid tagajärgi. Olgugi, et hetkel Eestis jagelevad omavahel eri maailmavaadete esindajad, pole veel täielikult kumbagi poolt vaigistatud. Ka Euroopa Liidu ilmselgele üritusele igasugust sõnavabadust meedias tsenseerida suudeti algselt veel ära öelda. Riiklikud e-teenused on meil samuti heal tasemel ning väga hästi kättesaadavad. Eesti paistab maailmas selle poolest eriti silma. Meil võtavad tähtsad asjaajamised tihti aega vähem kui 10 minutit. Paljudes suurriikides ei ole aga endiselt jõutud nende toimivate lahendusteni ja see on meie eelis. Eesti on maailmas aina rohkem kajastust saamas ning arvan, et pr...
Lisateave