e-ITSPEA

Rühmatöö arvustus L ugesin läbi kursusekaaslaste kirjutatud rühmatööd ja arvustuse kirjutamiseks valisin artikli nimega "Suur Vend ja (pahade) asjade internet", sest see teemapüstitus on mind juba ammu paelunud ja vast seetõttu kõnetas ka enim. A rtikliks valitud teema muutub aina enam ja enam oluliseks ning leiab üha rohkem ka kajastamist, kahjuks küll pigem väikese rahvahulga seas. Nende, kes tunnevad selle laialdase jälgimise üle muret, aga loodetavasti hakkab see huvi ka laiemalt levima, mida rohkem selliseid artikleid kirjutatakse. Seetõttu hindan teemavaliku väga heaks, ka vaatenurk on võrdlemisi objektiivne, on toodud välja jälgimise erinevad küljed, näidatakse nii negatiivset, kuhu me võime välja jõuda, seda Hiina näitel, samas ka positiivset külge, et jälgimise abil on näiteks võimalik tabada kurjategijaid. T eemat on käsitletud võrdlemisi põhjalikult, see on alguseks päris hea lugemine ja kokkuvõte. Väga süvitsi minek ilmselt ei ole ka olnud eesmärgiks ja on teh

  Vaba Kultuur " Vabas kultuuris" argumenteerib Lawrence Lessig, et uus tehnoloogia, eriti interneti tõus ja sellega kaasnevad peer-to-peer failijagamise võimalused, on tekitanud uued tingimused, mida seadustetegijad on adresseerinud ebakorrektselt ja ebapiisavalt. Ta toob välja, et kaasaegne autoriõiguste kaitsmine on muutunud palju kaugele ulatuvamaks kui see on olnud kunagi varem ning tunneb suurt muret, millist loomingut lämmatavat mõju see avaldada võib. " Vaba kultuur" annab hea ülevaate autoriõiguste muutuvast loomusest ja sellest, kuidas seadusandlus püüab tehnoloogilistele arengutega sammu pidada. U ued tehnoloogiad on tihti ähvardanud sisuloojaid ja –pakkujaid, ent varasemalt on regulatsioonid üldiselt suutnud autoriõiguste hoidjate ja sisu kättesaadavuse vahel tasakaalu hoida. N agu Lessig lugejale meenutab, siis varem nägid Ühendriikide asutajad intellektuaalset omandit teisiti kui muud omandit, tuues juba põhiseaduses eraldi välja, et autoriõiguse

 Andmeturve I dentiteedivargus on see, kui keegi kasutab sinu isiklikke andmeid – nime, sünnikuupäeva, isikukoodi jne – et sinuna esineda, enamasti rahalise kasu nimel. S eda infot saab kasutada, et tühjendada su pangakonto, avada uusi krediitkaarte, võtta sinu nimel laenu, või pääseda, end sinuna esitades, kohtadesse, kuhu neil muidu ligipääs puuduks. S ee on kasvav üleilmne probleem ning petturid kasutavad ära iga võimaluse, mis nad saavad, seejuures ka hetkel kestvat pandeemiaolukorda. Tihedad andmelekked võivad tähendada, et sinu andmed juba on haavatud ja avalikud ning selles aina tavalisemaks muutuvas reaalsuses on mõistlik teha samme, mis vähendaksid võimalust, et isiklik info saab avalikuks. Ü ks lihtne harjumus, mis varguse väga lihtsaks teeb, on samade   või muidu väga lihtsate salasõnade kasutamine oma kontode juures. Kui sul on üks salasõna igal pool, siis piisab ühe konto lahti muukimisest ja sa oledki üleni avatud, edasi saab su arvutisse pahavara laadida, varastada s

 Tugilahendus L ugedes selle nädala teemat, sain vahelduseks osa üsnagi võõrast maailmast, sest igapäevaselt ju ei mõtle sellele, kui raske võib midagi nii lihtsat, nagu arvuti kasutamine, olla paljude inimeste jaoks ning minu jaoks tundus uudseim tugilahendus puhumistoru, sest kuigi erinevaid tugilahendusi ja seadmeid on turul palju, tundus see kuidagi kõige kasulikum ja põnevam. E namus inimesi kasutavad tehnoloogiat mitmel viisil. Kui sa kasutad sülearvutit, juhid sa seda trackpadi ja klaviatuuri abil. Kui sa kasutad lauaarvutit, siis saad sa kasutada hiirt, klaviatuuri või eraldiseisvat puuteplaati. Kui sa kasutad tahvelarvutit, juhid sa seda näppude või pliiatsi abil. Kuid on veel üks võimalus. O sade inimeste jaoks võib hiire, klaviatuuri ja ka puutetundliku ekraani kasutamine olla keeruline, väsitav või isegi täiesti võimatu, kuid see ei tähenda, et nad ei saaks kasutada arvutit. S elleks on olemas puhumistoru, mis tähendab, et sa saad sätestada erinevaid käsklusi ja juhtida o

 Arendus ja äri 2000 -ndate aastate alguses oli Microsoftil palju erinevaid probleeme kasutades Waterfall meetodit oma toodete arendamises. Neil oli vaja liikuda edasi, olla kiirem ja targem, samal ajal siiski klientidele keskendudes, kui nad tahtsid jääda endiselt oluliseks. M itmed Microsofti konkurendid nagu Apple, Google, IBM, juba kasutasid väledat arendusmudelt. Microsofti jaoks oli tegu suure muudatusega, millega ei olnud töötajatel lihtne leppida, tööprotsess jagati sprintideks ning pidi muutuma mõtteviis, see, kuidas sa oled harjunud tööd tegema ning vastu võtma midagi täiesti uut. V älearendus laseb tarkvara arendada lühikestes iteratsioonides, pakkudes samal ajal paindlikkust tegeledes ettearvamatuga ning kohanedes muutuvate nõuetega. See meetod murrab tarkvaraprojektid väikesteks tükkideks, mida esitletakse kahe nädalaste perioodide kaupa, mida kutsutakse sprintideks. Analüüs, disain, programmeerimine ja testimine on pidevad tegevused, mis kestavad läbi terve projekti.

Hacker-HOWTO K uidas saada häkkeriks on ülevaatlik kokkuvõte häkkeri olemusest ning instruktsioon, kuidas ka ise selleks saada võiks. L oos on välja toodud viis omadust, milline häkker olema peaks. Kõige parem, kui juba loomult oled vastu autoritaarsusele, tunned rõõmu, kui pead kõvasti pingutama, et lahendada mingit probleemi, kui oled loomult intelligentne ja pühendunud ning sulle meeldib raske töö. S eda kõike annab arendada, ent siis peab olema ikka väga suur tahtmine häkker olla, sest loomusele vastupidiselt käitumine võib üks hetk osutuda liiga energiakulukaks ja ilma suure eesmärgita, miks sa tahad olla häkker, annad sa lihtsalt alla, sest see pole sulle loomuomane.   V eel olid välja toodud põhioskused, mis häkkerit iseloomustavad. Et olla hea häkker, on põhiline loomulikult programmeerimine ning ei piisa sellest, et sa oskad ühte keelt, selleks, et olla hea, võiks osata lausa vähemalt viit keelt ning olema niivõrd kompetentne, et uute keelte õppimine on sisuliselt päevade küsi